Tegu siis A. koolitööga.
Kui tasakesi kuulata, siis minu toast on kosta igasuguseid hääli.
Lae- ja laualamp minu toas teevad vahetevahel vilisevat häält, nagu elektrisähvatused käiksid kuskilt läbi. Lambipirnid särades teevad särina häält, nagu säraküünlaid jõulude ajal säristatakse. Ja kui lambid on kaua põlenud, siis on kosta kuumusest tulenevat sisinat.
Voodisse minnes ja sealt ära tulles mu voodi natukene nagiseb ja kriuksub, see on selline hääl nagu kellegi sammud käiksid vanadel puulaudadel edasi ja tagasi.
Mu raamaturiiul, mis on raamatute raskuse all juba viltu vajunud ka häälitseb. Kui hästi kuulata, siis oleks isegi sosinat kuulda. Tunduks nagu raamatud suhtleksid omavahel inimeste moodi. Neil kõikidel oleks vist nagu oma lugu jutustada.
Lauamängude riiulis minu laua kohal kostub kolksatusi, nagu keegi veeretaks täringut. On kosta hõikeid, selliseid, kui keegi on rõõmus võidu puhul ja olen kuulnud ka ohkeid, nagu keegi teeks kaotuse puhul.
Pehmed mänguloomad mu voodis teevad naljakaid hääli. Need on sellised hääled, kui kedagi kallistad, siis oleks nagu kosta riiete sahinat sahinat ja nad vahest krudisevad, nagu kui kedagi pehmelt puudutaks.
Medalid minu puust kitsesarvel teevad üksteist puudutades ja rippudes, kõlina ja vilina hääli. Need on nagu sellised hääled, mis tekivad siis, kui kaks kõva asja omavahel kokku saaksid ja tuule käes liikuma hakkaksid.
Mu lemmikloom merisiga Donna teeb kudrutavaid hääli, kui teda lõua alt sügada. Teeb puuksutuamishääli, kui kõht on täis. Teeb krõbina häält, kui seemneid närib ja teeb sahina häält, kui saepurus möllab. Neid oma Donna hääli ma ei võrdleks mitte millegi ega kellegiga, sest need on ainutl temale omased hääled. Jah, nurrumishääli teeb ta küll nagu mõnulev ja rahulolev kassipoeg.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar