ANNU pidi  õpetajate päevast väikse kirjandi kirjuama.

Mina õpetajana.

Mina andsin õpetajatepäeval tunde teisele klassile. Oleks ma hommikul teadnud, et see päev ei tule just kõige kergem, oleksin ma hoopis raamatukoguhoidja tööd see päev proovinud.
Võiks öelda, et päev algas kenasti, lapsed istusid uudishimulike nägudega oma pinkide taga ja ootasid meie juhtnööre. Nad tundusid natuke hirmunud, ma olin ka, kui päris aus olla.
Esiteks palusin lastel panna oma meisterdatud nimesildid lauale, et oleks kergem kellegi poole pöörduda, sest kõikki ma nimepidi sealt klassist ei tunne. Siis jagasin töölehed laiali.
Kui töölehed said täidetud, siis hakkas lärm!!! Lapsed olid selleks ajaks juba julgemaks muutunud ja mõned eriti julged jooksid mööda klassi ringi ka.Niimoodi mul need kaks tundi möödusidki, töölehtede ajal oli vaikus ja kui need tehtud, siis oli selline lärm, et hoia käsi kõrvadel. Aga eks see ole harjumise asi. Arvan, et oleks ma veel paar päeva saanud õpetaja ametit proovida, oleksin ma kindlasti sellise lärmi ja kõvema häälega rääkimisega harjunud.
Kokkuvõtteks oli päris mõnus ja tavalisest erinev päev. Sain laste nimed selgemaks ja ma ise julgemaks. Õnneks oli mul abiliseks teine õpetaja olemas, kellel oli ka klassi ees õpetajat mängida uus kogemus.
Seda peaks küll mainima, et kui keegi minuglt paari päeva jooksul küsiks, et kas tahad õpetajaks saada, tuleks mult kindel "ei".