Õppetund.

AKU pidi kooli jaoks kirjutama, kas muinasjutu või mingi õpetliku lõpuga jutu.

Õppetund

Ühel tavalisel suvepäeval oli üks ema oma poja peale väga vihane. See poiss oli koolis ja kodus nii palju pahasid jutte rääkinud. Ta rääkis kõike edasi, mida kuulis ja pani jutule veel palju valet infot juurde. Ei aidanud ükski karistus, rääkimine, palumine ega ka kiitmine.
Tol suvepäeval, kui ema oli kohe eriti pahane, ütles ta pojale:"Mine Sinnasamusesse 7 maa ja mere taha, mina sind enam näha ei taha."'

Seal Sinnasammusel maal, aga elavad imelikud elanikud. Ei ole nendel ei kõrvu ega ka suud. Imelik on ka see, et kui mõni vanem on oma paharetist lapse Sinnasamusesse saatnud, siis sealt tagasi tulles, on kõik kui kukupaid. Nad on siis nii viisakad, tublid ja korralikud.

Kui poiss Sinnasamusesse jõudis, siis algul ta proovis ikka vanaviisi käituda. Rääkis kuulujutte ja lobises niisama tühjast tähjast.Pikapeale sai ta aru, et sellest rääkimisest pole kasu, sest kui palju sa ikka omaette jutustad, kui pole kuulajateL kõrvu ega rääkijatel suud. Endamisi on ikka päris igav lobiseda.
Tuli välja, et need imelikud elanikud olid ka ise kunagi samasugused lobamokad olnud. Aga nüüd olid neil suud ja kõrvad ära kulunud. Siis hakkas poisil küll suur hirm. Ta lubas kõigile, et edaspidi hoiab oma kõrvu ja suud õigete juttude edasirääkimiseks.

Järgmisel hommikul, aga ärkas poiss oma voodis. Ta oli nii õnnelik, sest sai aru, et see kõik oli ainult unenägu. Aga vaatamata sellele, lubas ta sellest ajast peale ainult sellest rääkida, mis on tõde. Ja mõtleb ainult siis jutte välja,kui on vaja üks muinasjutt rääkida. Sest mõte sellest, kuidas kõrvad ja suu kuluvad, tundus poisile nii hirmuäratav.